KUIDAS MUUSIKALOO ALLIKAID LEIDA?
Mäluasutused eksisteerivad tänasel päeval ka digitaalsena. Digitaliseeritud materjalide hulk on küll väga väike, kuid pakub laialdaselt avastamisvõimalusi ilma füüsiliselt mäluasutust külastamata.
Tänaseks on loodud mitmeid andmebaase, kus saab teostada otsinguid ning ühtlasi näha mingit osa materjalidest digitaalsel kujul. Soovitud allikate leidmiseks peab eelkõige teadma sobivat märksõna. Alljärgnevad ekraanivaated illustreerivad otsingut märksõnaga "muusika". Pildil klikates näed saadud tulemuste arvu ning mõningaid näiteid. Sõltuvalt otsingukeskkonda sisestatud kirjetest on tulemuste arv väga erinev. Täpsemate otsinguvõimalustega tutvumiseks külasta ise vastavaid veebikeskkondi.
Tänaseks on loodud mitmeid andmebaase, kus saab teostada otsinguid ning ühtlasi näha mingit osa materjalidest digitaalsel kujul. Soovitud allikate leidmiseks peab eelkõige teadma sobivat märksõna. Alljärgnevad ekraanivaated illustreerivad otsingut märksõnaga "muusika". Pildil klikates näed saadud tulemuste arvu ning mõningaid näiteid. Sõltuvalt otsingukeskkonda sisestatud kirjetest on tulemuste arv väga erinev. Täpsemate otsinguvõimalustega tutvumiseks külasta ise vastavaid veebikeskkondi.
Infovärava e-kultuuripärand kaudu saab otsida infot erinevate mäluasutuste infosüsteemides kajastatud kultuuripärandi objektide kohta. Otsitavate objektide hulk täieneb pidevalt, hetkel on võimalik otsida rohkem kui 1,5 miljonit kultuuripärandi objekti Eesti raamatukogudest, muuseumidest, arhiividest ja teistest mäluasutustest.
|
Eesti muuseumide kogusid ühendavaks keskkonnaks on Eesti Muuseumide Veebivärav, mis võimaldab tutvuda muuseumide infosüsteemiga MuIS liitunud muuseumide kogudega. Museaalidega tutvumiseks saab kasutada otsingut või sirvida kogusid muuseumide järgi.
|
AIS ehk arhiivi infosüsteem võimaldab otsisõnade ning ka detailsema otsingu abil leida Ajalooarhiivis, Filmiarhiivis, Riigiarhiivis ja selle osakondades, Tallinna Linnaarhiivis, Narva Linnaarhiivis, Arhitektuurimuuseumis ja Ajaloomuuseumis hoitavaid dokumente ehk arhivaale. AIS-is on andmed ca 7,8 miljoni arhivaali kohta.
|
Filmiarhiivi Infosüsteem FIS võimaldab juurdepääsu Eesti Filmiarhiivis säilitatavate filmide leidandmetele ja annotatsioonidele. Osa Filmiarhiivis säilitatavast videomaterjalist on kättesaadav ka veebis.
|
FOTIS on Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Andmebaasis saab otsinguid teostada nii sisu kirjelduse, sündmuse aja ja koha, fotol oleva isiku kui ka foto autori järgi.
|
Andmebaas 17. sajandi trükised Ajalooarhiivi fondides pakub avastamisrõõmu kaugematest aegadest.
Kasutades sisuotsinguna märksõna "muusika", leiab plakati, mis nõuab Rootsi kuninganna Ulrika Eleonora surma puhul Riia kodanikelt ja elanikelt leina märgiks loobumist uhkete ja toretsevate rõivaste ning ehete kandmisest, samuti pidude pidamist ilma muusika ja muude lõbustusteta. Huvitavaid tulemusi annab ka otsing märksõnaga "laul". Nt vaimulike lauluraamatute tsenseerimise, trükiloa hankimise ja avaldamise kord, ülistuslaul Karl XII poolt saavutatud võitudest ja palju muud põnevat. Materjalid on saksa, rootsi ja ladina keeles. |
Pärgamentide andmebaasis on digitaliseeritud kujul leitavad Rahvusarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnaarhiivi pärgamentürikud. Pärgamentalusel arhivaalid sisaldavad ainestikku Eesti kesk- ja varauusaja kohta.
Muusikaloolistest allikatest leiab andmebaasist perekond Sieversi fondi kuuluvad laulud koos nootidega. Uuri lähemalt siit. |
Andmebaas Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia hõlmab valikut Eesti 1920.-30. aastate ajakirjanduse sisu, võimaldades teostada otsinguid nii märksõna, isiku kui ka nt kohanime järgi. Otsingu tulemusel kuvatakse ajakirjanduses ilmunud teksti annotatsioon, lühemate sõnumite puhul ka täistekst, väljaande nimetus, ilmumise aeg ja koht jm info. Annotatsiooni juures on otselink andmebaasi DEA, mis võimaldab lugeda täisteksti ja sirvida kogu ajalehte.
|